Badanalardy jáne ósimdikterdi otyrǵyzý

Sizge poshtamen ákelingen satyp alynǵan ósimdikterdi (kóshenderdi) oraýynan shyǵaryp, olardy 2–3 kúnge kólenkeli jerge ornalastyryndar. Sizde basqa da múmkinshilik bar, olardy qolma-qol egip, sodan soń kúnnin sáýlesinen zardap shekpeý úshin birdeńemen (mysaly úshin kantselıar qaǵazymen, taqtaımen) 2 kúnge bógep salýǵa bolady. Kersinshe jaǵdaıda ósimdik artyq kúnnin sáýlesinen zııan shegý ábden múmkin.

Aldyn ala ósirilgen ósimdikterdi otyrǵyzý

Ósimdik mólsherine baılanysty shuńqyr qazyńyz. Ósimdikti ydystan alyp shyǵyńyz (egerde bos oralyńǵan bolsa tsellofan paketterimen qaptan), sodan keıin tamyrlaryn astyna qaratyp shuńqyrǵa ornalastyryńyz, tamyrlary jan-jaqqa týzetilgen bolsyn. Shunqyrǵa sý kýıyp, ol jerge sińip ketke soń ósimdiktiń tamyrlaryn jermen kóminder. Qalǵan ósimdikterdi otyrǵyzǵanda da osylaı isteńiz. Daıyndalǵan júıekti nemese gúl ósetin alańyn egip bolǵan soń ósimdikterdi sýaryńyz. Egilgen soń birinshi kúnderi kerek kezinde sýaryp turyndar, ásirese ashyq kúndi aýa raıy bolsa, kún ysyp ketse ony kólenkelegen jón. 1–3 aptanyń ishinde ósimdik tamyrlaryn jiberedi, sodan keıin olarǵa baqtaǵy basqa ósimdikterge sekildi kútim jasalady.

Badanalardy jáne túınekterdi otyrǵyzý

Eń aldymen badanalar ne túınekterdi otyrǵyzatyn jerdi qazyńyz (ary tek ǵana “badanalar“ degen ortaq ataýy paıdalanady). Ábden otyrǵyzý aldynda badanalardy qaǵaz qapshyqtardan shyǵaryp alyńyz. Shuńqyr tereńdigi jetkilikti bolýy kerek (tablıtsaǵa qarańyz), onda vegetatsııalyq ushyn ústine qaratyp salyńyz. Keıbir túrleri teris salynsa ólip qalý múmkin. Sodan soń badanany kómip salyp, topyraqtyn syrtyn sál tyǵyzdańyz. Aýa raıy qurǵaq bolsa, ekken son topyraqty mol sýarý kerek. Egerde Siz mysaly úshin jazdyn ortasynda qyzǵaldaq otyrǵyzsańyz (ony saqtaıtyn jer joq bolsa, nemese kóp ýaqytqa demalysqa ketetin bolsańyz), ol jaǵdaıda ony sýaryp keregi joq. Badanalar demalady da birinshi kúzgi jańbyrlarmen óse bastaıdy.

Usaqtaý badanalardy, somen birge aýr topyraqta ósirilgen badanalardy, otyrǵyzǵanda tereńdiki azdaý bolýy qajet. Otyrǵyzý tereńdigi badananyń ushysymen jer betinin arasy bop sanalady!

Badanalardy jer ústindegi bólshekteri qurǵap qalǵan soń biraq qazyp alý kerek (Gladıolýstan basqa adanalardyń bárine jatady) – ol jyly, qurǵaq jazdyń basynda bolýy múmkin, keıde erte mamyr aıynda da bolady. Kóp túrlerdiń badanalary jerden alynǵan soń, quraǵak jerde kúzge deıin ustaýǵa bolady (mysaly sarymsaq, shafran, qyzǵaldaqtar). Basqa túrleriń, mysaly lalagúlder, surjylandy pııaz (gadıýchıı lýk), ptıchemlechnık jáne kýpeneni, qurǵaq jerde saqtasa zardap shegý múmkin, olar tipti ólip ketý múmkin. Óz tamyrlaryn qurǵatýdy unatpaıtyn túrlerdi eń jaqsysy eshqandaı saqtaýsyz topyraqtan topyraqqa otyrǵyzǵan jón (bir apta saqtalsa eshqandaı qıynshylyq olar úshin bolmaıdy, biraq odan kóp ýaqyt qaldyrý durys emes).

Túri otyrǵyzý ýaqyty otyrǵyzý tereńdigi, sm
Badanalary 2 santımetrge deıin jetetin usaqtaý sarymsaq – mysaly: Allium carinatum, flavum, molly, oleraceum, scorodoprasum sekildi 7.-10. 5–8
Badanalary 10 santımetrge deıin irileý sarymsaq – mysaly: Allium giganteum, karataviense, nigrum sekildi 7.-10. 10–15
Colchicum – kúzdik mezgilsiz (osennıı bezvremennık) 8. 15
Crocus – kóktemde gúldeıtin sorttar (Crocus chrysanthus, Crocus vernus) 10. 9
Crocus – kúzde gúldeıtin sorttar (Crocus sativus) (7.-)8. 9
Gladiolus – gladıolýs, gúltáji (shpajnık) (baqta ósetin sorttary) 4.-5. 10 (kishileri 5)
Gladiolus – gladıýolýs, gúltáji (ekzotıkalyq botanıkalyq sorttary) 9. 5–8
Lilium candidum – Aq qyzǵaldaq 8. 3
Lilium – Qyzǵaldaq, basqa túrleri 9.(-10.) 5–15 sortqa qaraı
Muscari – mýskarı, surjylandy pııaz, myshınyı gıatsınt 7.-10. 8–10
Narcissus – nartsıss 8. 10
Ornithogalum umbellatum – Shatyrsha ptıchemlechnık 7.-10. 10
Polygonatum – Kýpena 8.-10., 2.-3. 10
Kishkene badanalary bar, bıik emes qyzǵanaqtar, mysaly: Tulipa chrysantha, tarda, saxatilis, turkestanica, urumiensis sekildi 10. 10
Bıik qyzǵalaqtar – Greık qyzǵalaǵy (Tulipa gregii), Foster qyzǵalaǵy (Tulipa fosteriana), Kaýfman qyzǵalaǵy (Tulipa kaufmanniana) jáne baqta ósetin gıbrıdter 10. 12–14

Qyzǵalaqty badananyń qabyrshaǵymen kóbeıtý

foto

Qyzǵalaqty badananyń qabyrshaqtarymen kóbeıtý úlgisi

Qyzǵalaq kóbeıtý eń ońaı ádisi – badanalardyń qabyrshaqtarymen kóbeıtý

Badanalardyń qabyrshyqtaryn eń durysy uzynsha kishkene (naýaǵa uksas) jáshikke 1–2 sm tereńdikke (=qabyrshaqtardan jer beti bıiktigi) otyrǵyzý. Ony kúndizgi temperatýra 25–30 °S, al túngi temperatýra 22 °S bolatyn orynǵa qoıǵan jón (túngi ýaqytta ol odan da tómen bolǵany túk etpeıdi, eń bastysy kúndizgi temperatýrasy osy aralyǵynda bolýy kerek) (mysaly: oranjereıa, jylyjaı, páter terezesi). Sýbstrat qurǵaqtaý bolýy qajet. Osy jaǵdaıǵa ıe bolǵanda qabyrashaqtardyń asty jaǵynda shamaly qysqa ýaqytta jańa badanalar paıda bolady. Bir qabyrshaqtan 1–3 aıdyn ishinde mólsheri 1 sm jańa badanalar paıda bolady. Egerde qabyrshaqtar shilde aıynda jınalyp otyrǵyzylsa, ony qyrkúıek aıynyń birinshi jartysynda jınap, 2 sm terendikke gúl baǵyna otyrǵyzalasyz. Bir badanasy bar qabyrashaqty bir-birinen aralatyp otyrǵyzyńyz. Gúl baǵynda 4–6 jyldan keıin Siz gúldeýge shamasy bar keremet badanalarǵa ıe bolasyz.

Badanaly tuqymdastyń uryqtaryn egý

Keıibir badanaly tuqymdastarǵa jatatyn túrlerin tez jáne tıimdi uryqpen kóbeıtýge bolady. Uryqtardy naýryz-sáýir aılarynda tura jerge nemese daıyndalǵan ydystarǵa 0,5–1 sm tereńdikke egińiz. Birinshi jyly ony basqa jerge otyrǵyzbaı, óz orynda qaldyryńyz. Keıbir túrler kelesi jyldan aq gúldene bastaý múmkin. Túrlerdiń kóbi egilgen soń 2–5 jyldan keıin gúldeıdi. Alaıda, usaqtaý túrleri irileý túrlerine qaraǵanda tezirek gúldeıdi.

Gedruk vanaf neznama adresa