Botanix – ösimdikter jäne baqbanşılıq twralı jwrnal

Qazaq boljamı

Ösimdikterdi urıqtardan ösirw nuskawı

Bir jıldıqtar

Köp jasarlar

Kökönister

Rezanec pïyazı

Askök, fenxel, tmïn, anïs

Paprïka, qızanaqtar jäne baklajan – urıqtardı egw

Burşaq tuqımdası – fasol, asburşaq, soya, jer jañğağı (araxïs, kïtaý jañğağı)

Ağaştar jäne butalar

Bir jıldıqtar

Bir jasarlardı aldın ala ösirw üşin jenildew swbstrattardı qoldanğan jön (jermen torftın qosındı 1:0–3). Ayazğa sezimtal türlerin aldımen qatpaýtın jerde otırğızıñız (päter, oranjereya, qabırşaqpen (plenkamen) jabılğan köşetxana) sodan soñ 15 mamırdan keýin ğana aşıq aspan astında otırğızınız.

Idıstı üstinde 2 sm kalatındaý topıraqpen toltırıñız. Urıq oramın aşıp ıdısqa birqalıptı sebiñiz. Usaq urıqtardı (ülkendigi köknär dänideý) üstinen topıraq salmağan durıs. İri urıqtardıñ üstine juqa qabatqıp (0,5–1 sm) topıraq sebiniz.

Sewip bolğan soñ ıdıstardı şınımen jamıldırıñız (köbinde ol üstine topıraq sebilmeýtin usaq urıqtarğa qajet). Qunde 5–10 mïnwtke şınını aşıp turıñız. Eñ birinşi tübirşikter paýda bolğanda, jas ösimdikterdiñ üstine öte juqa qabatqıp (1–2 mm) sebiñiz, odan keýin onı şınımen jappañız. Jas ösimdikterge jeterli jarıq qajet.

Egerde Siz urıqtardı jïi otırğızsañız, jas ösimdikterdiñ 2 japırağı şıqqanda, onı bir-birlep ıdıstarğa otırğızwğa boladı.

Usaq urıqtardıñ (zığır) üstine topıraq sebw qajeti joq, tek ğana ekken soñ topıraqtı tırmamen tırmalap jiberiñiz. Jügeri men künbağardı ekkende 5–10 sm tereñdikke är şunqırğa 2–3 urıq salıñız.

Bir jasar ösimdikterdiñ köp türin birden jerge egwin nemese aldın ala ıdısqa ösirip alw üşin qalawğa boladı. Aldın ala ıdısta egilgen ösimdikter 1–2 aý burın güldeýdi.

Egw orını: A – oranjereya, köşetxana, päter terezesi, temperatwra 20–25 °C B – tura jerge

Cïfralar aýlardı belgileýdi, – (sızıqşa) seyancılar urıqtar ıdısqa egilmeý, birden ösetin jerine egiledi degendi bildiredi.

Latın atawı Slovak atawı Egw orını Egw merzimi Otırğızw
Ageratum mexicanum Agerát mexický A 1.-3. 5.
Agrostemma githago Kúkoľ poľný B 9.-10. / 4.
Amaranthus Láskavec B 4.
Antirrhinum majus Papuľka väčšia B 4.
Bidens ferulifolia Dvojzub metlinatý A 2.-3. 5.
Callistephus chinensis Astrovka čínska A / B 3. / 4. 4.-5.
Capsicum sp. Paprika A 3. 5.
Carthamus tinctorius Požlť farbiarska B 4.
Centaurea imperialis Nevädza cisárska B 4.
Crupina vulgaris Krupina obyčajná B 3.-4.
Convonvulus triocolor Pupenec trojfarebný B 4.
Cucurbis sp. Tekvica A / B 4. 5. / netreba
Cuphea lanceolata Kufea širokolistá A 3.-4. 5.
Dipsacus laciniatus Štetka laločnatá B 9.-11. / 2.-3.
Dorotheanthus bellidiformis Poludňovka sedmokrásková A 3.-4. 5.
Eragrostis abyssinica Milota habešská A 3.-4. 5.
Eschscholtzia californica Slncovka kalifornská A / B 3. / 4.
Felicia heterophylla   A / B 3. / 4. 5.
Gazania rigens Gazánia ohnivá A 3.-4. 5.
Chrysanthemum coronarium Chrysamtémovka vencovitá B 4.
Ipomea purpurea Povojník purpurový B 4.
Lavatera trimestris Slezovec trojmesačný B 4.
Linum Ľan B 4.
Lopezia racemosa Lopézia strapcovitá A 3. 5.
Mirabilis jalapa Nocovka jalapská A / B 3. / 4. 5.
Nicandra physalodes Nikandra machovkovitá A 4. 5.
Nicotiana rustica Tabak dedinský A 3.-4. 5.
Nicotiana tabacum Tabak fajčiarsky A (2.-)3.-4. 5.
Nigella damascena Černuška damascénska B 4.
Nigella orientalis Černuška východná B 4.
Papaver rhoeas Mak vlčí A 9.-11. / 3.-4.
Papaver somniferum Mak siaty B 4.
Phalaris canariensis Lesklica kanárska B 4.
Portulaca grandiflora Portulaka veľkokvetá A 3.-4. 5.
Riccinus communis Ricín obyčajný A / B 3.-4. / 4. 5.
Salvia splendens Šalvia ohnivá A 2.-4. 5.
Solanum pseudocapsicum Ľulok paprikový A 3. 5.
Tagestes Aksamietnica A / B 4. 5.
Tithonia rotundifolia Titónia okrúhlolistá A / B 3.-4. / 4. 5.
Ursinia anethoides Urzínia kôprolistá A / B 4. 5.
Zea mays Kukurica siata B 4. 5.
Zinnia elegans Cínia pôvabná A / B 4. 5.
jednoročné okrasné trávy: Aegilops, Bromus, Hordeum, Lagurus ovatus jednoročné okrasné trávy: mnohoštet, stoklas, jačmeň, zajačí chostík A / B 4. 5. / netreba

Köp jasarlar Köp jasar ösimdikterdiñ urıqtarın egw ädisi bir jasar ösimdikterdiki sekildi. Köp jasar ösimdikterdiñ bär türlerin birden dalağa otırğızwğa boladı (aldımen ağaştardıñ jartılaý kölenkesinde, sodan soñ aşıq künnin astında).

Latınşa Slovakşa Egw merzimi Vegetatïvtik köbeýtw
Achilea Rebríček 4. delením
Ajuga Zbehovec delením
Alisma Žabník 4.-5. delením
Alyssum Tarica 4. delením
Anemone Veternica 3.-4. delením
Anthemis tinctoria Ruman farbiarsky 4.  
Aquilegia Orlíček 3.-5. delením
Aristolochia Vlkovec 4.-5.* delením
Aruncus vulgaris Udatník lesný delením
Asarum europaeum Kopytník európsky delením
Atropa bella-dona Ľuľkovec zlomocný 4.-5.  
Batrachium Močiarka delením
Calendula officinalis Nechtík lekársky 3.-5.  
Callitriche Hviezdoš delením
Campanula sp. Zvonček 3.-4. delením
Carex Ostrica 3.-4.* delením
Carlina Krasovlas 3.-4.  
Convalaria Konvalinka delením
Corydalis Chochlačka delením
Dianthus Klinček 6.-8. delením
Digitalis Náprstník 6.-8. delením
Echinacea purpurea Echinacea purpurová 3.-5. delením
Echium Hadinec 9.-10., 3.-4.  
Eleocharis Bahnička delením
Euphorbia Prýštec delením
Filago arvensis Bielolist obyčajný 3.-4.  
Gaillardia ariasta Kokarda ohnivá 4. delením
Geranium Pakost 4.-5. delením
Hacquetia Hviezdnatec delením
Helianthus decapetalus Slnečnica delením
Hemerocallis Ľaliovka 4.* delením
Hepatica Pečeňovník delením
Hieracium Jastrabník 3.-4.* delením
Hosta x undulata Funkia delením
Hypericum Ľubovník 4.* delením
Chamomilla recutita Rumanček pravý 9.-11., 3.-4.  
Inula Oman delením
Iris pseudoacorus Kosatec žltý 3.-4.* delením
Iris – ostatné druhy Kosatec – ostatné druhy 3.-4.** delením
Isopyrum Veterník 3.-4. delením
Jovibarba Skalnica delením ružíc
Juncus Sitina 3.-4.* delením
Lamiaceae – Acinos, Calamintha, Lamium, Teucryum, Thymus hluchavkovité – dušovka, marulka, hluchavka, hrdobarka, materina dúška 3.-4.* delením
Lemna, Wolfia Žaburinka, Wolfia delením
Leucanthemum Margarétka 3.-5. delením
Linum – vytrvalé druhy Ľan – vytrvalé druhy 3.-5. delením
Lupinus polyphyllus Lupína mnoholistá 3.-5. delením
Luzula Chlpaňa 3.-4.* delením
Lychnis Kukučka 3.-5. delením
Lysimachia Čerkáč delením
mäsožravé rastliny mäsožravé rastliny 4.-7. *** delením; in-vitro ***
paprade paprade celoročne *** delením; in-vitro ***
Phlox Flox delením
Plantago Skorocel 4.* delením
Primula Prvosienka 3.-4. delením
Pyrethrum parthenium Rimbaba obyčajná 4.-5.(-6.) delením
Ranunculus Iskerník 3. delením
Rudbeckia hirta Rudbekia srsnatá 3.-4. delením
Salvia – vytrvalé druhy Šalvia – vytrvalé druhy 3.-4. delením
Saxifraga Lomikameň 3.-4.* delením
Scutelaria Šišak 3.-4. delením
Sedum Rozchodník delením, koreňové, stonkové a listové odrezky
Sempervivum Rozchodnica delením ružíc
Silene Silenka 3.-5. delením
Sisyrinchium Mečovka 4. delením
Tragopogon Kozia brada 3.-4.  
Trifolium Ďatelina 4.  
Trollius altissimus Žltohlav najvyšší 3.-4. delením
Typha Pálka delením
Vicia Vika 4.-5.  
Viola Fialka 4.-5. delením
vytrvalé trávy vytrvalé trávy 3.-5. delením
  • Kökönister

Rezanec pïyazı

Urıqtardı az ğana tereñdikke(0,5 santïmetrge deýin), tura jüýekke säwir-mamır nemese tamız aýlarında egiñiz. Jüýekti ärqaşan dımqıl, aram şöpsiz saqtaw kerek (ol eñ basımen ösimdikter şığa bastağanda qajet). Sodan keýin rezanec-pïyazdıñ talaptarı ondaý „qatal“ emes. Ol qalın pwçoktardı quraýdı, olardı 2–9 jıl saýın bölip, bölek otırğızw kerek.

Qıs bastalmaý rezanec-pïyazdarı (tamırların) qazıp alwğa (mölşeri 10 sm topıraq qabatın) boladı, onı azğana keptirip üýdin qasına salıp (birneşe qabdatqıp, bir üstine birin salıp) tüsken japıraqtarmen jabw kerek. Qısta (ayaz bolğanda: jeltoqsan-aqpan aýlarında) juma saýın tamırların şığarıp 2–3 künge 10 °C temperatwrasında qaldırıñız. Sodan soñ onı ıdısqa egip päterdiñ tereze aldına (işki jağınan) qoýıñız. Mölşeri bir aptadan keýin rezanec-pïyazı „gülde“ bastağan soñ Siz bir aý boýı S vïtamïnine baý jaña ğana julınğan pïyazdardıñ japıraqtarın jïnaý alasız.

Askök, fenxel, tmïn, anïs

Urıqtardı säwirde bölek nemese ekinşi kwltwra retinde, mısalı üşin säbizdin qasına, otırğızwğa boladı. Qalğan kütim retinde tek ğana aram şöpten tazalaw jäne „eske tüskende“ anda sanda swarwda bolğanı. Qïyar mezgilinde askökti qïyar tuzdağanda qoswğa boladı. Vegetacïya kezinde tmïn japıraqtarın sorpağa, salattarğa qoswğa boladı jäne de etke garnïr retinde paýdalanwğa boladı. Fenxel, tmïn jäne anïs urıqtarınan jel jäne basqa tamaq qortw qïındıqtarına öte paýdalı şaý qaýnatwğa boladı. Küzde fenxel jäne tmïn (petrwşka da) tamırların jïnap, onı kökönis sorpasına paýdalanwğa boladı.

Paprïka, qızanaqtar jäne baklajan – urıqtardı egw

Nawrız aýının ekinşi jartısında 2–3 dändi balşıqtı topırağı bar ıdısqa (dïametri 6–8 sm, bïiktigi mölşeri 8 sm, odan ülken bolsa da boladı) salıñız. Idıstardı jarıq, öte jılı emes (päterdiñ temperatwrası jaraýdı) orınğa ornalastırıñız. Öte joğarı temperatwra bolğanı durıs emes, öýtkeni olardı qaýta aşıq aspan aspan otırğızğanda, olar temperatwra özgerisinen „esten tanw” mümkin. Ösimdikterdi mamırdın 15-ne deýin päterde ösiriñiz, sodañ son onı tura jüýekke otırğızıñız.

Burşaq tuqımdası – fasol, asburşaq, soya, jer jañğağı (araxïs, kïtaý jañğağı)

Fasol, asburşaq, soya birden jerge egiledi. Aldın ala ıdısta ösirw qajeti joq. Araxïsti aldımen pomïdor sekildi ösirw kerek (üsti jaqqa qarañız). Awrw jäne zïyankester tarawın aldın alw üşin, olardı bir jerde 3–6 jıldan artıq ösirmeñiz.

Türi Egw Urıqtardı jïnaw waqıtı
  Mezgil tereñdik, sm ädis  
Butalı fasol (urıqtar üşin) 5.-6. 5 uyalarğa, ïnterval 40×40 sm 7.-10.
Butalı fasol (sobıqtar üşin) 5.-7. 5 uyalarğa, ïnterval 40×40 sm sobıqtar 6.-10.
Öriletin fasol 5. 6–8 uyalarğa, ïnterval 80×80 sm 8.-10.
Soya 1.-5.5. 4–5 qatarğa, aralığı 40 sm, bir qatardağı ösimdiketr arası 5 sm 9.-10.
Jer jañğağı (araxïs) aldın ala ösirw 3.-4., qöşetti otırğızw 5.; jaqsı önim üşin köşetxana nemese oranjereya qajet; päterde „naqtı undi şıq“ (nastoyaşçaya mwçnïstaya rosa) awrwı jugw mümkindigi bar. 2 uyalarğa, ïnterval 40×40 sm, topıraq jeldi jaqsı ötkizw kerek, öýtkeni güldengen soñ sobıqtarı jerge kömiledi 8.-9.(-12.)
Jasımıq 4.-5. 4 qatarlarğa, aralığı 25 sm, bir qatardağı ösimdiketr arası 5 sm 8.-9.
  • Ağaştar jäne butalar

Urıqtardı egw bir jasarlardiki sekildi, biraq bir aýırmaşılığı bar. Ayazğa tözimdi türleriniñ urıqtarı ayazğa bir toñw kerek. Sondıqtan eginder ayazben tömen temperatwranıñ äserin alwşın olardı nawrız-säwir aýlarında egip, baqtıñ bir jerine nemese sırtqı jağınan tereze aldına ornalastırw boladı.

Ayazğa tözimsiz türlerdiñ (päterde – akacïyalar, évkalïptar, protey, lavr, …) urıqtarın bir jasarlar sekildi egiñiz jäne egindi 20–25 °S temperatwra şamasında ustañız.

Egw tereñdigi urıqtardıñ iriligine baýlanıstı. Évkalïptiñ usaq urıqtarın kömbeýdi, jäý ğana topıraqqa basıladı. Qalğan usaq urıqtardıñ ustine topıraqtı juqa qabatın sebedi. İrilew urıqtardı (emender, zäýtwnder) 3–5 sm tereñdikke egedi. İri urıqtardı (talşındar, jañğaqtar) 5–10 sm tereñdikke egiledi.

««« Aldıñğı mätin: Biz dän qoñızdarına qarsı küresemiz Kelesi mätin: Badanalardı jäne ösimdikterdi otırğızw »»»

Juma 25.12.2009 13:02 | Qağazğa basw | Ösimdik ösirw turalı nwsqawlar

KPR klwb turalı

KPR - Ösimdik öndiretin klwbı Slovakïya
KPR – ösimdik ösirwşiler klwbı - xalıqaralıq äwesker baqbanşılar uyımı. Köbirek oqw...
Ösimdikterdi ösirw täjirïbenizben bölisiniz. Sol turalı maqala jazıp, onı öz tuğan tilinizde Botanix jwrnalına jarïyalanızdar. Tolığıraq aqparat alwşın bizben baylanısıñızdar.