Botanix – ósimdikter jáne baqbanshylyq týraly jýrnal

Qazaq boljamy

Parajubaea torallyi palmasy

Parajubaea torallyi Ońtústik Amerıkanyń eń ádemi jáne tózimdi palmasy bop tabylady. Bunyń ataý Sizge beımálim be? Buǵan tańǵalar eshteme joq. Onyń uryqtary iri bolǵan soń (sol úshin ony tasymaldaý qymbatqa túsedi) Eýropaǵa ol anda-sanda ákelinedi. Sondyqtan Bolıvııanyń syrtynda bul ásemdi palmanyń túri óte sırek kezdesedi.

Tabıǵatta ol Bolıvııalyq Andylar qurǵaq alaptarynda teńiz deńgeıinen 2700–3400 m bıiktikte kezdesedi jáne eń palmadardyń arasynda eń joǵary jerde ósetin bop tabylady. Ol jerdiń temperatýrasy 20 °C deıin keıde ǵana kóteriledi, al túngi qatqaqtar jıi soǵady. Qysqy aılarda (shilde, tamyz) temperatýra –7 °C deıin jıi tómendeıdi. Munda jyldyq jaýyn-shashyn mólsheri 550 mm-ge ázer jetedi, ol ońtústik Moravııanyń eń qurǵaq jerlerinen de az. Onyń shyǵý tegi jotadaı jerden bolǵan soń ol sýyqqa tózimdi sýbtropıkalyq palma túri, sol úshin qolaıly jaǵdaıda ony jerorta teńizdikte jyl boıy ashyq aspan astynda ósirýge bolady. Bizde ony qysta jyly jaıda ustaǵan jón, ol jerde oǵan 0 °C-ty eshqandaı qıyndyqsyz tózedi. Eýropadaǵy tózimdiligi – 3 °C. Qolda ósiriletin palmanyń tózip ótip aman qalǵan eń tómengi temperatýra –8 °C bolǵan. Japyraqtary túsip qalsada, ósimdik aman qalyp kóktemde qaıta kóktedi.

Bolıvııada ol 14 m bıiktikke deıin jetedi, dińgektiń dıametri – 25–35 sm. Júz jyl jasaǵan ósimdikter 30 m-ge deıin jetedi, dińgektiń dıametri – 50 sm bolý múmkin. Kóz tartymdy aǵashyn ushar basy 20-ǵa jýyq japyraqtardan quralǵan, ár japyraq 5 m-ge deıin ósedi. Óziniń shyqqan jerinen tys qolmen ósirilse, palmanyń úlkendigi edáýir kishi bolady.

Tabıǵatta ol uryqtary mólsheri ártúrli 2 bólek popýlıatsııada ósedi. Parajubaea torallyi. torallyi varıanttyń uryqtary 7 sm-ge deıin ósedi, al onyń basqa uryqtary usaq varıanty Parajubaea torallyi varıanat microcarpa uryqtary 3 ese kishkene bolady. Olar tabıǵatta qózge kórinetin aıyrmashylyǵy az bolasa da, daladaǵy usaq varıanty óziniń iri uryqtary bar týysyna deıin óse almaıdy.

Bolıvııada Parajubaea torallyi súikti ósimdik bop sanalady, ony qalanyń saıabaqtarynda jáne kóshe shetterinde egedi. Ekvadordyń jáne ońtústik Kolýmbııanyń teńiz deńgeıinen 2500–3000 m bıiktiktegi qalalarda Parajubaea cocoides ósiriledi, ol sýyqqa sezimdileý jáne jaı ósetin ereksheligi bar. Parajubaea torallyi formasy óte uqsas jáne tabıǵatta tanymsyz bolǵany soń, bul qolda ósiriletin Parajubaea torallyi formasy degen pikir bar.

1996 jylda osy tektiń eń qishkene túri bop tabylatyn Parajubaea sunkha sıpattalǵan. Onyń boıy 8 m-ge deıin jetedi, Vallegrande oblysyndaǵy andylardyń ishindegi birneshe alaptarynda jáne Bolıvııadaǵy Santa-Krýs aımaǵynda teńiz deńgeıinen 1700–2200 m bıiktiginde ósedi. Anyq taksonomıkalyq tekserýge deıin ony Parajubaea torallyi túrimen shatystyrǵan.

Parajubaea teginiń palmalaryn uryqtan ósirý qıynǵa soqpaıdy, alaıda ol úshin shydamdylyq qajet. Tabıǵatta uryqtary bir ýaqytta turaqty shyǵyp turmaıdy, ádette buǵan 1,5 jyl qajet. Qolda ósiriletin keıbir uryqtar bir aıdan keıin shyǵady, keıbireýlerine jarty, al taǵy bireýlerine eki jyl qajet. Sýbtropıkalyq palma turaly ángimelesek, joǵary temperatura onyn uryqtaryn shyǵýyn tezdetpeıdi, odan buryn keshiktiredi.

Egý aldynda uryqtardy jyly sýda 5–7 kúnge jibitý kerek, al uryqtary iri túrlerin tipti 2 apta ustaý kerek. Shirimeý úshin sýyn kúnde aıyrbastap turý kerek. Uryqtardy (ásirese iri uryqtary bar turlerdiń) biraz qyrnaý kerek. Sý bul ýaqytta uryqtyn ishine kirip onyń uıyqtaý shaǵynan (Bolıvııada demalý qezeńi uryqtardy maýsymnan qazanǵa deıin qysqy aılarynda bolatyn qurǵaq mezgilinde shyǵýdan qorǵaıdy) oıatady, sodan soń uryqtar óse bastaıdy. Sonymen dymqyl kezeń shekteledi. Bul qurǵaq aımaqtarda ósetin sýbtropıkalyq ósimdik ekeniń umytpaǵanyńyz jón, sondyqtan sýdyn molshylyǵy oǵan zııan. Jibitilgen soń uryqtardy jartylaı jerden shyǵaryp gúl ósiretin ydystarǵa nemese plastıkalyq qaptarǵa egý kerek, temperatýra 10–20 oC-tyń shamasynda bolýy kerek (kúndizgi joǵary jáne túngi tómen temperatýralardyń arasy kóbirek bolǵany óte jaqsy). Qalǵan palmalardyń túrlerine qaraǵanda ony tómendeý temperetýramen qurǵaqtaý sýbstrat qajettiligi erekshelendiredi.

Egilgen uryqtardy 3–4 apta saıyn tekserý qajet, al kóktegenderdi bólek ydysqa otyrǵyzý qajet. Keıbir áýesker baǵbanshylardyń tájirıbesi mol – olar bir jyldyń ishinde shyqpaǵan uryqtardy, sýarýdy doǵarady da sýbstratqa eki aıdyń ishinde qurǵatyp ustaıdy. Sodan keıin uryqtardy tańdap alyp, bir juma jibitedi de qaıta otyrǵyzady. Ádette jarty jyldyń ishinde túgeli shyǵady. Al kelesi jylda shyqpaǵandardy qaıta eki aı qurǵatyp ustaıdy (Bolıvııada sekildi qurǵaq mezgildi esine túsiremiz) ekinshi ret jibitilgen soń aıaǵynda bári kókteıdi.

Bul palmanyń uryqtardyń óńgishtigi 100%-ke shamalas, biraq olarmen qalaı isteý kerek amalyn bilgen jón, ásirese “jalqaý“ uryqtarǵa birneshe qurǵaqshylyq aılar qajet.

Uryq kóktep shyqqan soń, onyń ósirýi óte jenil, biraq sýarýdy asa shekteý kerek. Jas palmalar jartylaı kólenkeli jerlerdi jaqsy kóredi (tabıǵatta jas ósimdikter toǵaılardyń kólenkesinde ósedi), al eseıgen ósimdikter úshin tolyq jaryqtyq kerek.

Parajubaea tegi Ońtústik Amerıkansalyq palmalardyń qataryna jatady. Olardyń joılyp ketý qaýyp-qateri bar. Qaýyp-qaterdiń negizgi sebepteri bıotopatardy joıý, aýyl sharýashylyq jerlerdin keńeıtý, ormandardy qyrshyp-qoparý, maldy shekten tys jaıý. Palmylar óte shektelgen aýmaqta kezdesedi, ol joılý múmkindigin artyrady. Uryqtary iri bolǵany soń ony jańa jerlerge taratý múmkimdigi shektelgen. Al ony alys jerlerge taratatyn eń belgisi kózildirikti aıýǵa da (Tremarctos ornatus) adamdyń tirshiliginiń arqasynda joılyp ketý qaýyby bar.

««« Aldyńǵy mátin: Alma aǵashyn músindi urshyq formasynda ósirý Kelesi mátin: Kalımantan mangosy, Kastýrı - Kasturi (Mangifera casturi) »»»

Beısenbi 14.1.2010 17:52 | Qaǵazǵa basý | Palmalar

KPR klýb turaly

KPR - Ósimdik óndiretin klýby Slovakııa
KPR – ósimdik ósirýshiler klýby - halyqaralyq áýesker baqbanshylar uıymy. Kóbirek oqý...
Ósimdikterdi ósirý tájirıbenizben bólisiniz. Sol turaly maqala jazyp, ony óz tuǵan tilinizde Botanix jýrnalyna jarııalanyzdar. Tolyǵyraq aqparat alýshyn bizben baılanysyńyzdar.

Sanattar: Bári Ekzotıkalyq ósimdikter Gazon Palmalar Qylqan japyraqtylar Sańyraýqulaqtar Sýda jáne batpaqta ósetin ósimdikter Zııankester Ósimdik ósirý turaly nýsqaýlar