Botanix – ósimdikter jáne baqbanshylyq týraly jýrnal

Qazaq boljamy

Biz avokado ósiremiz

Avokado (botanıkalyq ataýy allıgator almurty – Persea americana) bıiktigi 6–20 m tropıkalyq aǵash. Tabıǵatta Meksıkadan Brazılııaǵa deıin kezdesedi. Qazyrǵy kezde búkil tropıkalyq jáne sýbtropıkalyq aımaqtarda ósiriledi.

Japyraqtary ellıpstik, aıaǵy jaǵynda ushtary ótkir, terige uqsas, jyltyr, ashyq nemese qoıý jasyl, teris jaǵy sur. Apelsın japyraǵyna uqsas.

100–300 gúli bar úlken gúlshoǵyrlarmen gúldenedi. Biraq 0,1%-ti ǵana tozańdanady, óıtkeni birinshi kúni tek ǵana gúlanalyq pisedi, al atalyqtary sol ýaqytta áli jetilmegen. Sonan soń gúl bir kúnge jabylady. Kelesi kúni gúl qaıta ashylady, atalyqtary pisip qoıdy, biraq gúlanalyǵy solyp úlgirdi. Onyń ústine, atalyqtary jáne gúlanalyqtary pisken gilderi kúnniń ártúrli ýaqytynda ashylady.

Jemisuryǵynyń túri jumyrtkaǵa nemese almurtqa uksas. Avokado sorttary úsh geografıkalyq toptarǵa bólinedi:

  1. Antıl toby (tropıkalyq) tropıkalardyń oıpatty jerlerden shyqqan (teńiz deńgeıinen 800 m deıin). Mysaly, osy topqa Waldin, Simmonds jáne Black Prince sorttary jatady. Olar aıazǵa sezimtal. Jemisterdiń salmaǵy 0,4–1,5 kg.
  2. Gvatemal toby (jartylaı tropıkalyq) tropıkalardyń taýly jerlerinen shyqqan (teńiz deńgeıinen 800–2.800 m). Bul toptyń úlgili sorttary Bemik jáne Hass. Qysqa ýaqyttyn ishinde olar temperatýranyń 0 °C-ge deıin túskenin shydaıdy. Jemisterdiń salmaǵy 0,5–1,5 kg.
  3. Meksıka toby (sýbtropıkalyq) Meksıkanyń sýbtropıkalyq aımaqtarynda paıda bolǵan. Oǵan tómen temperatýralarǵa eń shydamdy sorttar jatady (qysqa ýaqytta oǵan 4 °C temperatýrasy eshqandaı zııansyz). Osy toptyn sorttary eń jıi ósiriledi. Mysaly, osy topqa Gottfried jáne Pernod sorttary jatady. Jemisteri usaq (250 g deıin).

Qazyrǵy kezde eki toptyń sorttaryn (eń jıi gvatemal men meksıka toptary) býdandastyrý arqyly paıda bolǵan sorttary bar. Biz úshin tek meksıka tobynyń sorttary maǵynaly.

Guldeý kurdeli bolǵanynan múmkin bizde jemisuryqtary túıin tastamaıdy, biraq kóz tartymdy japyraqtary úshin bul ıntererge laıyq sort dep tabylady. Uryqtan ósken avokado, 6–8 jyldan keıin gúldene bastaıdy. Avokado úshin shashyraǵan jaryq kerek. Ony páterde, keńsede nemese basqa jylyjaı jerde ósirúge bolady. Jazda ony balkonǵa nemese baqqa shyǵarǵan jón.

Ol ósý úshin topyraqqa erekshe talaptar joq. Kádimgi baqta paıdalanatyn, jenil, ortaqyshqyl topyraq jaraıdy. Jyl boıy oǵan ylǵaldy, biraq jıi sýarylmaıtyn topyraq kerek. Ol qurǵaqshylyqtan zardap shekse japyraqtary túsip qalý múmkin. Bir ýaqyt merzimde sý shashyp turǵan paıdaly.

Eń jenili avokadony uryqpen kóbeıtý. Qalamshalarmen tek keıbir sorttaryn kóbeıtýge bolady.

Uryqtaryn úshkir jaǵyn ústige qaratyp, jartylaı sýǵa jibitý kerek. Olardy óne bastaǵansha jibitý jón. (Olar shirimeýshin sýda 3 aıdan artyq ustap keregi joq. Eger 3 aıdyn ishinde óse bastamasa, uryqtardy egeberińiz. Ádette óskinderi kópke sozbaı shyǵyp óse bastaıdy).

Uryqtardy otyrǵyzǵanda úshkir jaǵyn ústige qaratyp 3/4 bóligin jerge batyrý kerek. Menińshe, eń jaqsysy árbir ydysqa bir-birden egý kerek, sodan keıin ydysty shynymen jaýyp qoıý kerek. Solaı ishinde ylǵaldyqty saqtap, óngishtikti tezdete alý bolady. Egistik sýbstrat (topyraq) jenil bolý kerek. Topyraq tyǵyz bolsa artyq sýdyn aǵýyna kedergi bolady. Uryqtar kógermeý úshin, shynysyn kúnde 30 mınýtqa ashyp turǵan jón.

Uryqtar kúni boıy jylyda tursa óngishtigi jaqsarady. Eń laıyqty temperatýrasy 25 °C. Birinshi japyraqtar shyqqan soń, úıdiń ishindegi temperatýrasy jetkilikti.

Ósimdiktin ydysyn jyly radıatordyn ústine qoısańyz, joǵary temperatýrany ustaýǵa jeńil bolady. Sondyqtan jańa uryqtardy qysta, úıdi jylytqan kezinde ekken durys.

Bizdin jaǵdaıda avokado edáýir tez ósedi. 2 jyldyń ishinde butaqty toǵaı 1 metr bıiktikke deıin ósýi múmkin.

Bizdin jaǵdaıda avokado jemisi óspeýge yqtımal. Degeńmen, búgin olardy dúkende taýp alýǵa qıyn emes. Ókinishke oraı, dúkende alynǵan jemistin uryqtarynan Siz ósimdikti ósire almaısyz (jemisterdi shıkideı jınaıdy, sondyqtan uryqtar shyqpaı qalý múmkin)

Avokado eń juǵymdylyq jemis bolyp tabylady. Onyń ishindegi jumsaqtyn 100 g energetıkalyq qundylyǵy 840 kJ (salystyrý úshin: bananda 355 kJ, mangoda 215, papaııada 180, qyzanaq 90, qııar tek ǵana 0,64). Onyn quramynda terige jeńil sińetin 5–32% maıy bar, sondyqtan ol baǵaly kosmetıkalyq zattardyń quramyna kiredi. Hımııalyq quramyna qaraǵanda avokado jemis bolǵanymen basqa jemisterden erekshe.

Kóbinde ony shıkideı jeıdi. Avokadony kesedi, oǵan lımon shyrynyn, tuz nemese as dámdeýish qosady da qasyqpen jeıdi. Kelesi nómirde Siz avokadony daıyndaýdyn qarpaıym retsepterin tabalasyzdar.

««« Aldyńǵy mátin: Nan aǵashy Artocarpus odoratissimus Kelesi mátin: Tańǵajaıyp velvıchııa (Welwitschia mirabilis) – tiri qazbany ósirinder »»»

Beısenbi 1.10.2009 07:00 | Qaǵazǵa basý | Ekzotıkalyq ósimdikter

KPR klýb turaly

KPR - Ósimdik óndiretin klýby Slovakııa
KPR – ósimdik ósirýshiler klýby - halyqaralyq áýesker baqbanshylar uıymy. Kóbirek oqý...
Ósimdikterdi ósirý tájirıbenizben bólisiniz. Sol turaly maqala jazyp, ony óz tuǵan tilinizde Botanix jýrnalyna jarııalanyzdar. Tolyǵyraq aqparat alýshyn bizben baılanysyńyzdar.

Sanattar: Bári Ekzotıkalyq ósimdikter Gazon Palmalar Qylqan japyraqtylar Sańyraýqulaqtar Sýda jáne batpaqta ósetin ósimdikter Zııankester Ósimdik ósirý turaly nýsqaýlar