Botanix – ósimdikter jáne baqbanshylyq týraly jýrnal

Qazaq boljamy

Nan aǵashy Artocarpus odoratissimus

Ontustik-Shyǵys Azııa jáne Tynyq muhıttyń araldarynan shyqqan Nan aǵashy (Artocarpus) týystyǵyna tut tuqymdastyń (Moraceae) mángi jasyl tropıkalyq aǵashtardyń 60 túri jatady. Ol fıga aǵashymen (Ficus) týystyǵy bar. Naqty nan aǵashy (Artocarpus altilis) eń tanymaly jáne eń jıi ósiriledi. Osy týystyqqa basqa da birneshe jemis butalarmen aǵashtar jatady, mysaly: Kádimgi Artokarpýs (Artocarpus communis), (Jabaıy) shempedak (Artocarpus integer), Jekfrýt (ár-túrli japyraqti nan aǵashy) (Artocarpus heterophyllus) jáne Marang nemese tarap (Artocarpus odoratissimus).

Berilgen maqalada biz sırek tanymal Borneo (Indonezııa) aralynan shyqqan Artocarpus odoratissimus túrin usynamyz. Biraq jerlikti halyqtyn muqtajdyǵy úshin ol kórshi elderde de (Malaızııa, Taıland, Fılıppıny) ósiriledi. Óz jerinde ol: Ataý, Keıran, Loloı, Madang, Marang, Pı-ıen, Pıngan, Tarap, Terap, Hanýn sampalor (Atau, Keiran, Loloi, Madang, Marang, Pi-ien, Pingan, Tarap, Terap, khanun sampalor) dep atalady. Biraq osy aımaqtyń shetinde ony múldem tanymaıdy deýge bolady. Tabıǵatta ol qumdy topyraqta, teńiz jaǵalaýynan ekinshi kezektegi ormandarda, teńiz deńgeınen 1000 metrge deıin bıiktikte ósedi.

Ósimdik bıiktigi 25 metrge deıin jetedi, japyraqtardyń uzyndyǵy 16–50 sm, eni 11–28 sm. Ol birúıli, sondyqtan jemisti jalǵyz ósimdik ózi jaratý múmkin. Jemistiń túri jumyrtqaǵa tárizdes, bet jaǵy jasyl, uzyndyǵy 16 sm, eni 13 sm. Salmaǵy 1 kılogrammǵa jýyq. Jemisti pisirip te, shıkideı de jeýge bolady. Árqashan jegen aldyna jemisterdi temperatýralyq óndeýmen zalalsyzdandyrý kerek. Ontustik-Shyǵys Azııa turǵyndary úshin nan aǵashtary mańyzdy taǵam elementi. Jemis jumsaǵy aq-qarly, óte tátti, sóldi, hosh ıisti, dámi názik, dýrıanǵa uksas (Durio, álemde eń jaǵymsyz ıisti jemis), biraq odan ereksheligi jaǵymsyz ıisti taratpaıdy.

Artocarpus odoratissimus nan aǵashy uryq arqyly kóbeıedy. Jańadan alynǵan uryqtardyń óngishtigi jaqsy, olar bir apta ishinde ónip shyǵady. Bizdiń Barneo aralynda uryqtardy zertteý nátıjesine qaraǵanda, 3 apta ishinde uryqtardyń óngishtigi tolyq joǵalady. Sondyqtan uryqtardy dereý, eń jaqsysy qumdy, ótimdiligi jaqsy topyraqqa egý kerek. Vegetatıvtik kóbeıtý (qalamshamen, telýmen) ońdaı tabysqa jetkizbeıdi. Nan aǵashy aýrýlardan, zııankesterden sırek zardap shegedi.

Tropıkada paıda bolýyna baılanysty, bul túr aıazǵa shydamsyz. Eń tómengi temperatýra 7 oS-tan tómen túspeýy kerek. Bul bizdiń jaǵdaıǵa ákelgende, ony ne paterde, ne kóshethanada ósirý kerek.


Kelesi mátin: Biz avokado ósiremiz »»»

Sársenbi 30.9.2009 13:22 | Qaǵazǵa basý | Ekzotıkalyq ósimdikter

KPR klýb turaly

KPR - Ósimdik óndiretin klýby Slovakııa
KPR – ósimdik ósirýshiler klýby - halyqaralyq áýesker baqbanshylar uıymy. Kóbirek oqý...
Ósimdikterdi ósirý tájirıbenizben bólisiniz. Sol turaly maqala jazyp, ony óz tuǵan tilinizde Botanix jýrnalyna jarııalanyzdar. Tolyǵyraq aqparat alýshyn bizben baılanysyńyzdar.

Sanattar: Bári Ekzotıkalyq ósimdikter Gazon Palmalar Qylqan japyraqtylar Sańyraýqulaqtar Sýda jáne batpaqta ósetin ósimdikter Zııankester Ósimdik ósirý turaly nýsqaýlar