Botanix – bag'banshılıq ha'm o'simlikler haqqındag'ı jurnal

qaraqalpaq versiyası

O'simliklerdi tuqımlardan ko'beytiw

Bir jıllıqlar Ko'p jıllıqlar Palızlar

Ushlı piyaz

Shvit, arpabadiyan, zira', anis

Ashshı burısh, pomidorlar ha'm baklajan –tuqımların egiw

Du'kkeliler loviya, noxat, soya, jer jang'aq (araxis, qıtay g'ozası)

Terekler ha'm putalar

Bir jıllıqlar

Na'wbettegi bir jıllıqlardı o'stiriw ushın jen'illew substrattan (aralaspa jer ha'm torf 1:0–3) paydalanın'. Suwıqqa ta'sirshen' tu'rlerdi o'z na'wbetinde muzlamaytug'ın imaratta (xanada aranjereyada, ıssıqxanalarda) o'sirin' ha'm olardı 15– maydan keyin egin'.

Tu'bekti topıraq penen sonday toltırın' na'tiyjede, joqarı bo'leginde 2 sm jay qalsın. Qadaqlang'an tuqımlardı ashın' ha'm pu'tkil ıdıs tegislikte sebin'. U'lken bolmag'an urug'lardı (u'lkenligi ko'knardayların) jaqsısı ulıwma seppen' . U'lken tuqımlardın' u'stin qalan'lıg'ı juqa bolg'an topıraq penen sebin' (0,5–1 sm).

Egiwden keyin tu'beklerdi ayna menen azg'ana jabın' (bull mayda topıraq penen jabılmag'an tuqımlarg'a tiyisli). Ha'r ku'ni aynalardı 5–10 minutqa alın'. Birinshi tamırshalar payda bolanda jas o'simliklerdin' u'stin topırapenen ju'da' juqa qılıp sebin' (1–2mm) ha'm ayna menen jappan'. Jas o'simliklerge kerekli mudarda jarıqlıq kerek boladı.

Eger siz tuqımlardı ju'da tıız qılıp ekken bolsan'ız, jas o'simliklerde eki japıraq o'sip shıqqanda siz olardı birimlep tu'bekke o'tkiziwin'iz mu'mkin.

Mayda tuqımlardı (zıg'ır) sebiw kerek emes, faqat tek ekkennen keyin topıraqtı grabel menen tırnap shıg'ın' . Piste gu'l ha'm ma'kkeni 2–3 tuqımnan shuqırlıg'ı 5–10 sm keletug'ın shukırshag'a egin'. Bir jıllıq o'simliklerdin' ko'p g'ana tu'rlerin aldınnan o'siriwge yaki birden jerge egiwdi tanlawın'ız mu'mkin. Aldınnan o'stirilgen o'simlikler bir- eki ay aldın gu'llewdi baslaydı.

Egiw ornı: A – aranjereya, ıssıqxana, xana aynası, hawa temperaturası 20–25 °C B – tuwrı jerge
– Sanlar aylardı an'latadı,–(tire) bolsa, tuqımlar qayta egilmeydi (tuqımlar ha'r dayımg'ı jayına egiledi).

Latınsha ataması Slovaksha ataması Egin ornı Egin mu'ddeti Egiw
Ageratum mexicanum Agerát mexický A 1.-3. 5.
Agrostemma githago Kúkoľ poľný B 9.-10. / 4.
Amaranthus Láskavec B 4.
Antirrhinum majus Papuľka väčšia B 4.
Bidens ferulifolia Dvojzub metlinatý A 2.-3. 5.
Callistephus chinensis Astrovka čínska A / B 3. / 4. 4.-5.
Capsicum sp. Paprika A 3. 5.
Carthamus tinctorius Požlť farbiarska B 4.
Centaurea imperialis Nevädza cisárska B 4.
Crupina vulgaris Krupina obyčajná B 3.-4.
Convonvulus triocolor Pupenec trojfarebný B 4.
Cucurbis sp. Tekvica A / B 4. 5. / netreba
Cuphea lanceolata Kufea širokolistá A 3.-4. 5.
Dipsacus laciniatus Štetka laločnatá B 9.-11. / 2.-3.
Dorotheanthus bellidiformis Poludňovka sedmokrásková A 3.-4. 5.
Eragrostis abyssinica Milota habešská A 3.-4. 5.
Eschscholtzia californica Slncovka kalifornská A / B 3. / 4.
Felicia heterophylla   A / B 3. / 4. 5.
Gazania rigens Gazánia ohnivá A 3.-4. 5.
Chrysanthemum coronarium Chrysamtémovka vencovitá B 4.
Ipomea purpurea Povojník purpurový B 4.
Lavatera trimestris Slezovec trojmesačný B 4.
Linum Ľan B 4.
Lopezia racemosa Lopézia strapcovitá A 3. 5.
Mirabilis jalapa Nocovka jalapská A / B 3. / 4. 5.
Nicandra physalodes Nikandra machovkovitá A 4. 5.
Nicotiana rustica Tabak dedinský A 3.-4. 5.
Nicotiana tabacum Tabak fajčiarsky A (2.-)3.-4. 5.
Nigella damascena Černuška damascénska B 4.
Nigella orientalis Černuška východná B 4.
Papaver rhoeas Mak vlčí A 9.-11. / 3.-4.
Papaver somniferum Mak siaty B 4.
Phalaris canariensis Lesklica kanárska B 4.
Portulaca grandiflora Portulaka veľkokvetá A 3.-4. 5.
Riccinus communis Ricín obyčajný A / B 3.-4. / 4. 5.
Salvia splendens Šalvia ohnivá A 2.-4. 5.
Solanum pseudocapsicum Ľulok paprikový A 3. 5.
Tagestes Aksamietnica A / B 4. 5.
Tithonia rotundifolia Titónia okrúhlolistá A / B 3.-4. / 4. 5.
Ursinia anethoides Urzínia kôprolistá A / B 4. 5.
Zea mays Kukurica siata B 4. 5.
Zinnia elegans Cínia pôvabná A / B 4. 5.
jednoročné okrasné trávy: Aegilops, Bromus, Hordeum, Lagurus ovatus jednoročné okrasné trávy: mnohoštet, stoklas, jačmeň, zajačí chostík A / B 4. 5. / netreba

Ko'p jıllıqlar

Ko'p jıllıq o'simliklerdi egiusılı, tap bir jıllıqlarday. Ko'p jıllıqlardın' ha'mme tu'rin siz aldın o'stiriwin'iz mu'mkin (a'weli tereklerdin' yarım sayasında, keyinrek, ashıq quyashlı jayda).

Latınsha Slovaksha Egiw mu'ddeti Vegetativ ko'beyiw
Achilea Rebríček 4. delením
Ajuga Zbehovec delením
Alisma Žabník 4.-5. delením
Alyssum Tarica 4. delením
Anemone Veternica 3.-4. delením
Anthemis tinctoria Ruman farbiarsky 4.  
Aquilegia Orlíček 3.-5. delením
Aristolochia Vlkovec 4.-5.* delením
Aruncus vulgaris Udatník lesný delením
Asarum europaeum Kopytník európsky delením
Atropa bella-dona Ľuľkovec zlomocný 4.-5.  
Batrachium Močiarka delením
Calendula officinalis Nechtík lekársky 3.-5.  
Callitriche Hviezdoš delením
Campanula sp. Zvonček 3.-4. delením
Carex Ostrica 3.-4.* delením
Carlina Krasovlas 3.-4.  
Convalaria Konvalinka delením
Corydalis Chochlačka delením
Dianthus Klinček 6.-8. delením
Digitalis Náprstník 6.-8. delením
Echinacea purpurea Echinacea purpurová 3.-5. delením
Echium Hadinec 9.-10., 3.-4.  
Eleocharis Bahnička delením
Euphorbia Prýštec delením
Filago arvensis Bielolist obyčajný 3.-4.  
Gaillardia ariasta Kokarda ohnivá 4. delením
Geranium Pakost 4.-5. delením
Hacquetia Hviezdnatec delením
Helianthus decapetalus Slnečnica delením
Hemerocallis Ľaliovka 4.* delením
Hepatica Pečeňovník delením
Hieracium Jastrabník 3.-4.* delením
Hosta x undulata Funkia delením
Hypericum Ľubovník 4.* delením
Chamomilla recutita Rumanček pravý 9.-11., 3.-4.  
Inula Oman delením
Iris pseudoacorus Kosatec žltý 3.-4.* delením
Iris – ostatné druhy Kosatec – ostatné druhy 3.-4.** delením
Isopyrum Veterník 3.-4. delením
Jovibarba Skalnica delením ružíc
Juncus Sitina 3.-4.* delením
Lamiaceae – Acinos, Calamintha, Lamium, Teucryum, Thymus hluchavkovité – dušovka, marulka, hluchavka, hrdobarka, materina dúška 3.-4.* delením
Lemna, Wolfia Žaburinka, Wolfia delením
Leucanthemum Margarétka 3.-5. delením
Linum – vytrvalé druhy Ľan – vytrvalé druhy 3.-5. delením
Lupinus polyphyllus Lupína mnoholistá 3.-5. delením
Luzula Chlpaňa 3.-4.* delením
Lychnis Kukučka 3.-5. delením
Lysimachia Čerkáč delením
mäsožravé rastliny mäsožravé rastliny 4.-7. *** delením; in-vitro ***
paprade paprade celoročne *** delením; in-vitro ***
Phlox Flox delením
Plantago Skorocel 4.* delením
Primula Prvosienka 3.-4. delením
Pyrethrum parthenium Rimbaba obyčajná 4.-5.(-6.) delením
Ranunculus Iskerník 3. delením
Rudbeckia hirta Rudbekia srsnatá 3.-4. delením
Salvia – vytrvalé druhy Šalvia – vytrvalé druhy 3.-4. delením
Saxifraga Lomikameň 3.-4.* delením
Scutelaria Šišak 3.-4. delením
Sedum Rozchodník delením, koreňové, stonkové a listové odrezky
Sempervivum Rozchodnica delením ružíc
Silene Silenka 3.-5. delením
Sisyrinchium Mečovka 4. delením
Tragopogon Kozia brada 3.-4.  
Trifolium Ďatelina 4.  
Trollius altissimus Žltohlav najvyšší 3.-4. delením
Typha Pálka delením
Vicia Vika 4.-5.  
Viola Fialka 4.-5. delením
vytrvalé trávy vytrvalé trávy 3.-5. delením
  • Palızlar

Ushlı piyaz

Tuqımlardı onsha shuqır bolmag'an (0,5 sm geshe) tuwrı aprel-may yaki avgusta egin'. Orındı ıg'al biygana otlarsız saqlan' (o'simliklerdin' o'nip shıg'ıwında bull za'ru'r). Keyinrek ushlı piyaz talabshan bolmaydı. Ol qalın' bayalam payda etedi, keyinshelik olardı bir ma'rte 2–3 jılda bo'liw za'ru'r ha'm qayta egiw za'ru'r.

Kıs kelemen deyin ushlı piyazdı (tamırların) qazıwın'ız mu'mkin (shama menen 10 sm topraq qatlamın) azg'antay qurıw ushın qaldırın' ha'm u'y jaqınına (u'stpe-u'st bir qansha qatlam menen) jatqızın' ha'm to'gilgen japıraqlar menen u'stin jabın'. Qısta (suwıq hawada: dekabrden- fevralg'asha) ha'r ha'pte ushlı piyazdın' tamırların shıg'arın' ha'm 2–3 ku'nge 10 °C ta qaldırın'. Keyin olardı tu'bekke egin' ha'm xana aynasının' aldına (ishki jaqtan) jaylastırın'. Shama menen bir ha'pteden keyin ushlı piyaz “ jayılıp ketedi“ ha'm bir ay dawamında vitamin C g'a bay bolg'an piyaz jıyıwın'ız mu'mkin.

Shvit, arpabadiyan, zira', anis

Tuqımlardı aprel ayında ayırım yaki ekilemshi da'rejede, mısalı, geshirge egin'. Keyingi o'siriw tek biygana otlardan tazalap az-azdan suwg'arıp turın'. Qıyar ma'usiminde siz shvit ukrobın qıyar menen konserva qılıwın'ız mu'mkin. Vegetatsiya waqtında zira'nın' japıraqların suyıq awqatlarda salatlarda sonın' menen birge go'shke garner sıpatında paydalanıwın'ız mu'mkin. Arpabadiyan tuqımlarınan zira' ha'm anisden paydalı shay demlewin'iz mu'mkin “dem bolıw” ha'm awqat sin'iriwde qol keledi . Gu'sde arpabadiyan ha'm zira'nın' tamırların terip (petrushkanı da ) ha'm suyıq awqatlarda paydalanıwın'ız mu'mkin.

Ashshı burısh, pomidorlar ha'm baklajan –tuqımların egiw

Mart ayının' ekinshi yarımında 2–3 pisteni tu'bekke (diametri 6–8 sm, uzınlıg'ı shama menen 8 sm, onnan da ko'birek bolıwı mu'mkin) ılaylı topıraq penen jaylastırın'. Tu'beklerdi jaqtılaw ju'da' ıssı bolmag'an jayg'a (xana temperaturası jeterli boladı) koyın'. Ju'da' joqarı temperatura tuwrı kelmeydi, sebebi o'simlik ko'shiriw temperaturalı chokni o'tkiziw mu'mkin. O'simliklerdi xanada 15-mayg'a deyin o'sirin' keyin olardı jaylarına egin'.

Du'kkeliler loviya, noxat, soya, jer jang'aq (araxis, qıtay g'ozası)

Loviya, noxat, soya aldın'g'ı eginsiz bir jerge egiledi . Araxisti tap pomidorday aldınnan egin' ( joqarıg'a qaran'). Ha'r tu'rli kesellikler ha'm zıyankesler sebepli 3–6 jıldan artıq bir orıng'a egilmeydi.

Tu'r Egim Tuqımlardı jıynaw mu'ddeti
  mu'ddet sm shuqırlılıg'ı usıllır  
Botalı loviya (tuqımlarg'a) 5.-6. 5 in intervalı 40×40 sm 7.-10.
Botalı loviya (du'kkeklikler) 5.-7. 5 in intervalı 40×40 sm du'kkekli 6.-10.
Tırmasıtug'ın loviya 5. 6–8 in intervalı 80×80 sm 8.-10.
Soya 1.-5.5. 4–5 qatarlar masapası 40 sm, oo'simliklerdin' arasındag'ı masapası 5 sm 9.-10.
Jer jang'aq (araxis) aldınnan o'siriw 3.4., na'ller egiw 5.; jaqsı xasıl ushın ıssıqxana ha'm aranjereya za'ru'r ; xanada haqıyqıy kraxmalı shıqqa dus keledi 2 in intervalı 40×40 sm, topraq aerirlengen bolıwı za'ru'r, gu'llegennen keyin du'kkeklikler ko'miledi 8.-9.(-12.)
Yasmıq 4.-5. 4 qatarlarda 25 sm masapada,qatarda o'simliklerdin' masapası 5 sm 8.-9.
  • Terekler ha'm putalar

Twqımlardı egiw tap bir jıllıqtay bolıp, tek bir parqı bar. Suwıqqa shıdamlı tuqımlar tu'ri muzlawı kerek. Sonın' ushın olardı marta aprelde egin' ha'm egindi bag'qa yamasa sırtqa podokonnik u'stinen qoyıp qoyın', suwıq ha'm pa's temperatura tuqımg'a ta'sir qılıwı mu'mkin.

Suwıqqa shıdamsız tuqımlardın' tu'rlerin (xanada- akatsiyalar, ekvaliptlar, Protea, lavr,…) tap bir jıllıqlarday egin' ha'm 20–25 °C a'trapında bolg'an temperaturada uslap turın'.

Egiw shuqırlıg'ı tuqımlardın' ko'lemine baylanıslı. Ekvaliptlerdin' mayda tuqımları sebilmeydi tek topıraqqa basıp shıg'ıladı. Qalg'al mayda tuqımlardı topıraq penen juqa sebip shıg'ıladı. U'lken tuqımlardı (emen, zaytun) shuqırlıg'ı 3–5 sm keletug'ın shuqırshag'a egiledi.

««« Aldın'g'ı maqala: Temeki Nicotiana glauca – balkonlı peyzajlı o'simlikler Keyingi maqala: Piyazlardı ha'm o'simliklerdi egiw »»»

Ekshembi 4.10.2009 21:05 | baspa | O'ismliklerdi o'siriw usılları

KPR klubı haqqında

KPR – O'simlik o'siriwshileri klubı Slovakiya
KPR – O'simlik o'siriwshiler klubı halıq-aralıq bag'banlar sho'lkemi bolıp esaplanadı. Tolıq oqıw...
O'simliklerdi o'siriw ha'm egiw ta'jriybelerin'iz benen bo'lisin'. Bul haqqında o'zin'izdin' ana tilin'izde maqala jazın' ha'm onı Botanix jurnalında jarıqqa shıg'arın'! Bunnan da ko'birek mag'lıwmat ushın biz benen baylanısın'.